UNENÕUSTAJA KATRIN NIGUL: TEADLIK ETTEAVLMISTUS AITAB KELLEKEERAMISEGA KERGESTI TOIME TULLA
Kellakeeramise ehk kevadel suveajale ja sügisel vööndiajale mineku lõpetamise üle on vaieldud Euroopa Liidus ja Eestis juba aastaid. 2021 aasta sügisel pidigi see lõppema, aga kuna üksikasjades ei jõutud Covid-kriisi tõttu kokkuleppele, siis on selle probleemi lahendamine lükatud teadmata kaugusesse.
Vaidluste käigus tehti ka mitu uuringut, mis tõestasid kellakeeramise negatiivset mõju väikelastele ja ka paljudele täiskasvanute unele. Ent teadlikult tegutsedes saab seda mõju vähendada. Alljärgnevalt annab soovitusi väikelaste vanematele Sinu Arst Terviseteenuste unenõustaja Katrin Nigul.
- Kellaaja muutust ei pea beebide ja väikelaste puhul kindlasti kartma – teadlik ettevalmistus aitab sellega kergesti toime tulla.
- Kindlasti peaks väikelaste magamise aeg jääma samaks ja kogu graafik ei peaks kellakeeramisega nihkuma tunni võrra. Meenutan, et kõik eelkooliealised lapsed peaksid magama hiljemalt kell 21.00.
- Soovitan hakata mõtlema kellaaja muutumisele 4-5 päeva varem, et muutus ei oleks lapse jaoks liiga järsk. Sel perioodil tuleks lapse uinumise aega iga päev nihutada 10-15 minutit varasemaks, ja nii 4-5 päeva jooksul. Sellega koos tuleks ka hommikust ärkamise aega tuua iga päev veidi varasemaks. Last ei pea kartma äratada!
- Eriti tähtis on kellakeeramise perioodil jääda oma une-eelsetes tegevustes hästi rutiinseks ja muidugi pidada meeles, et uneaja nihutamisega tuleks iga päev vastavalt 10-15 minutit varem alustada ka õhtusöögi, vannitamise ja unejuttude lugemisega.
- Kuna suveajale üleminek tähendab kella tunni võrra edasi keeramist, siis on see sageli soodne olukord ka peredele, kes on kimpus liiga vara ärkama kippuvate lastega.
- Kuna suveõhtud on meil Eestis ilusad ja pikad, siis jätkuvalt meenutan pimeduskardinate olulisust – liialt valges toas ei tule ka parima tahtmise juures lapsel hea ja sügav uni.
Kui kellakeeramisest tekib väikelapsel suurem unehäire, siis soovitame tulla Katrin Niguli vastuvõtule.