Töövõimetuslehe väljastamine
Peale patsiendi läbivaatust ja töövõime hindamist avab arst patsiendi soovil haiguslehe. Arst edastab haiguslehe kohe selle avamise järgselt haigekassale.
Arst märgib haiguslehele töövabastuse alguse ja eeldatava lõpu kuupäeva, mis võib olla kas patsiendi eeldatav tervenemise kuupäev või kokkulepitud järgmise visiidi kuupäev. Pikkade haigusjuhtumite korral, kui arst teab, et töövabastus kestab kindlasti üle kuu, tuleb märkida haiguslehe pikkuseks 30 päeva, mis on haiguslehe lubatud maksimaalne pikkus. Haiguslehe pikkuseks võib 30 päeva märkida olenemata sellest, et patsient käib vahepeal arsti visiidil (protseduurid vms). Pikkade haigusjuhtumite korral ei ole arstil vaja teha lühikesi mõnepäevaseid või -nädalasi järgnevaid haiguslehti.
Kui arsti hinnangul on patsient tervenenud ja ei vaja enam töövabastust, lõpetab arst haiguslehe ja saadab selle haigekassale. Haiguslehe lõpetamisel saab arst haiguslehe lõpu kuupäeva muuta, kui töövabastuse vajadus kujunes lehe avamisel prognoositud kuupäevast lühemaks.
Arstil on võimalik lõpetada haigusleht etteulatuva kuupäevaga:
- a) patsiendi ajutise töövõimetuse jätkumisel peale haiglaravi väljastab haigla raviarst haiguslehe haiglaravil viibimise ajaks ning kuni 8 päevaks haiglaravi lõppemise järgselt;
- b) ambulatoorse ravi korral võib arst patsiendi ajutisest töövõimetusest tulenevalt haiguslehe lõpetada kuni 3 päeva etteulatuva kuupäevaga ilma patsienti uuesti läbi vaatamata.
Arst edastab lõpetamise järgselt haiguslehe haigekassale.
Pöörame tähelepanu, et arstil on kohustus lõpetada kõik avatud haiguslehed. Selleks palume arstidel teha regulaarseid päringuid ja lõpetada kõik haiguslehed, mille töövabastuse lõpu kuupäev on möödunud.
Kui haige on pöördunud või toodud vältimatu abi saamiseks haigla erakorralise meditsiini osakonda või haigla vastuvõtuosakonda, siis:
- juhtudel, kui haige ei vaja edasist jälgimist eriarstiabi osutaja juures, väljastatakse teatis perearstile tervishoiuteenuse osutamise aja (kuupäev, kellaaeg), haige kaebuste, objektiivse leiu, diagnoosi, ajutise töövõimetuse ja osutatud abi kohta. Patsienti teavitatakse vajadusest võtta ühendust perearstiga, kellel on nimetatud teatise alusel õigus kahe kalendripäeva jooksul ning haige läbivaatuse alusel kirjutada välja haigusleht alates teatisel märgitud kuupäevast.
- juhtudel, kui haige jälgimine ja ravi jätkub eriarstiabi asutuses ning patsient on töövõimetu (nt trauma puhul kutsutakse tagasi), väljastab haiguslehe teda raviv ja jälgiv eriarst ajani, mil ta annab haige jälgimise üle perearstile. Patsienti peab teavitama vajadusest minna perearsti vastuvõtule. Epikriis peab andma perearstile muuhulgas teavet, mis ajast patsient kuulub perearsti jälgimisele, hinnangut töövõime kohta ning jälgimis- ja ravisoovitusi.
Kui patsient pöördub või kutsutakse haiglaravi järgselt eriarsti vastuvõtule, hindab eriarst patsiendi läbivaatuse järgselt haige seisundit ning töövõimet. Erialase jälgimisperioodi vajadusel väljastab või vajadusel pikendab eriarst haiguslehte. Seega, eriarsti jälgimisel ning ravil patsienti ei suunata perearsti juurde üksnes haiguslehe saamiseks.
Töövõimetuslehe väljastamisega seotud õigusaktid:
a) RaKS § 52
b) Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused on sätestatud SoM 26.09.2002 määrusega nr 114.